UUS! – Eesti kodaniku käsiraamat

Kui Eesti kodanik elab välismaal ning lähim Eesti saatkond jääb paljude kilomeetrite ja pikkade sõidutundide kaugusele (mõnikord sootuks teise riiki), võib konsulaarteenuse saamiseks saatkonda reisimine olla tüütu, aeganõudev ja kulukas. Ka esindusele lähemal elades on digitaalne suhtlus Eesti riigiga palju mugavam ja odavam. Siit käsiraamatust leiate nõuandeid ja nippe, kuidas säästa närve, aega ja raha ning muuta oma suhtlemine Eesti esinduse ja Eesti riigiga laiemalt lihtsamaks, mugavamaks ja odavamaks.

Kuidas on kõige mugavam ja lihtsam välismaal olles kasutada Eesti kodaniku digitaalset identiteeti:

Võime end digitaalselt tuvastada ja digitaalset allkirja anda on teinud inimete elu Eestis lihtsamaks ja mugavamaks juba rohkem kui kakskümmend aastat, Digitaalset asjaajamist kasutades on ka välismaal elaval Eesti kodanikul võimalik oma elu mugavamaks muuta – kodust lahkumata saab näiteks taotleda uut Eesti passi või ID-kaarti, osaleda valimistel, teha notariaaltoiminguid, tellida dokumente ning kasutada loendamatuid teenuseid, mida pakub erasektor.

Eesti kodanik saab sõltumata asukohast oma digitaalset identiteeti realiseerida kolmel moel: ID-kaardiga, mobiil-IDga või Smart-IDga. ID-kaart ehk isikutunnistus on Eesti inimeste digitaalse identiteedi alus, Eestis elavale inimesele on ID-kaart suisa kohustuslik dokument. Digitaalse identiteedi moodustavad sertifikaadid (isikutuvastamise sertifikaat ja allkirjastamise sertifikaat) asuvad ID-kaardi kiibil. ID-kaardi abil oma digitaalse identiteedi kasutamiseks peab lisaks kehtivate sertifikaatidega ID-kaardile ja PIN-koodidele olema käepärast ka internetiühendusega arvuti, millega on ühendatud kaardilugeja ja millesse on installitud ID-kaardi kasutamiseks vajalik tarkvara (DigiDoc).

Mobiil-ID puhul asuvad sertifikaadid Eesti mobiilsideoperaatori poolt väljastatud SIM-kaardil, mobiil-ID toega SIM-kaardi saamiseks tuleb pöörduda Eestis tegutseva mobiilsideoperaatori poole. Mobiil-ID kasutamiseks on tarvis mobiiltelefoni ja PIN-koode. Mobiil-ID kasutamine välismaal on tülikas, sest see eeldab Eesti mobiilinumbri olemasolu ning selle kasutamisega välismaal võivad kaasneda täiendavad kulud (SMSi saatmine Eestisse).

Smart-ID puhul on digitaalse identiteedi kasutamiseks vajalikud sertifikaadid talletatud kasutaja nutiseadmesse. Smart-ID konto loomiseks on vaja nutiseadmesse installida Smart-ID rakendus, kasutamiseks on vaja vaid internetiühendusega nutiseadet ja PIN-koode. Smart-ID on kaasaegses nutiseadmete keskses maailmas välismaal viibijale lihtsaim ja parim viis, kuidas oma digitaalset identiteeti kasutada, sealhulgas näiteks juhtudel kui sobivat kaardilugejat või ID-kaardi tarkvara sisaldavat arvutit pole parasjagu käepärast. Valida Smart-IDga veel ei saa, aga enamus teistest Eesti riigi poolt pakutavatest e-teenustest on Smart-IDga kättesaadavad.

Mobiil-ID ja Smart-ID aktiveerimiseks peab inimesel olema teine kehtiv ja töötav digitaalse tuvastamise ja digiallkirja andmise võimalus – ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID konto.

Mobii-ID ja Smart-ID on iseseisvad dokumendid ja nende kehtivus ei ole seotud ID-kaardi kehtivusajaga. Täpsemat teavet Eesti digitaalse identiteedi ja selle kasutamise kohta leiab ID-kaardi ametlikult veebilehelt id.ee (samast saab ka alla laadida vajalikku tarkvara), Smart-ID kohta täiendavalt Smart-ID veebilehelt.

Kas teadsid, et

  • kui näed, et sul ei õnnestu mingil põhjusel õigeaegselt uut ID-kaarti taotleda või ei jõua sa uuele kaardile õigeks ajaks saatkonda järele minna, saad oma digitaalse asjaajamise võimet pikendada Smart-ID kehtib kolm aastat ning selle kehtivus ei ole seotud ID-kaardi kehtivusega;
  • kui sul ei ole ID-kaardile sobivat kaardilugejat, siis kaardilugeja saad soetada elektroonikaseadmeid müüvast (interneti)poest. Kaardilugeja valimisel on abiks ID-kaardi ametlikul leheküljel olev loetelu Eesti ID-kaardiga testitud kaardilugejatest. Kui sul siiski sobivat kaardilugejat soetada ei õnnestu, küsi nõu Eesti saatkonnast;
  • kui oled ära unustanud oma ID-kaardi PIN-koodid, siis uute koodide saamiseks pöördu sulle sobivasse Eesti saatkonda või PPA teeninduspunkti Eestis. Uute koodide saamiseks saatkonnast tuleb broneerida aeg ja koos ID-kaardiga saatkonda isiklikult kohale tulla;
  • selleks, et Eesti riigi sulle mõeldud teated (näiteks teavitus selle kohta, et sinu dokumendi kehtivusaeg hakkab peagi lõppema) jõuaksid kindlasti sinuni, tuleb riigiportaalis eesti.ee seadistada oma ametlik meiliaadress http://www.eesti.ee/postkast/et/seaded.

Kasulikud viited

 

Kuidas on välismaal olles kõige lihtsam taotleda Eesti kodaniku passi ja ID-kaarti

Kõige mugavam, lihtsam, kiirem ja soodsam on taotleda korduvaid Eesti kodaniku isikut tõendavaid dokumente (Eesti kodaniku pass ja ID-kaart) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) iseteeninduses, kuid välisriigil elavad Eesti kodanikud ei saa tihtipeale iseteenindust kasutada, sest täidetud ei ole vajalikud eeldused: võime end digitaalselt tuvastada ja kehtivad sõrmejäljed PPA andmebaasis. Suurimaks ja ületamatuks takistuseks mugavama taotlusviisi kasutamisel saab tavaliselt just kehtivate sõrmejälgede puudumine. Seda takistust on võimalik vältida, kui uuendada oma sõrmejälgi ka taotluste esitamise vahelisel ajal.

Eesti kodaniku passi ja ID-kaardi tarbeks antud sõrmejäljed kehtivad Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis kuus aastat ning välismaal viibides saab sõrmejälgi andmebaasis uuendada ka ilma uut taotlust esitamata – tuleb vaid Eesti saatkonnas sõrmejälgede andmiseks aeg broneerida, oma kehtiva Eesti dokumendiga kohale minna ning sõrmejäljed PPA andmebaasis uuendatakse paari minutiga ja täiesti tasuta. Kui inimene ei tea täpselt, kas tema sõrmejäljed on veel kehtivad, siis sõrmejälgede kehtivust PPA andmebaasis saab kontrollida internetis: dokumentide taotlemisel antud sõrmejälgede kehtivust PPA kodulehel või iseteeninduses, taotluste vahelisel ajal saatkonnas antud sõrmejälgede kehtivust aga ainult PPA iseteeninduses.

Nipid:

  • kui Eesti kodanik andis viimati sõrmejäljed ID-kaardi taotluse esitamise ajal, siis järgmise ID-kaardi saab ta PPA iseteeninduses taotleda nende samade sõrmejälgedega (ID-kaart kehtib viis aastat, sõrmejäljed aga kuus aastat);
  • kui Eesti kodanik andis viimati sõrmejäljed passi taotluse esitamise ajal, siis järgmise Eesti kodaniku passi jaoks on vaja anda uued sõrmejäljed (täiskasvanud Eesti kodaniku pass kehib kümme aastat, sõrmejäljed aga kuus aastat). Oma sõrmejälgi saab uuendada taotlejale sobival ajal mistahes Eesti saatkonnas, silmas peab vaid pidama, et see ei juhtuks rohkem kui kuus aastat enne seda, kui kodanik plaanib omale uut Eesti dokumenti taotleda. Tihti pakuvad Eesti saatkonnad võimalust sõrmejälgi uuendada ka erinevatel väljaspool saatkonda toimuvatel üritustel (näiteks lühiajalised konsulaarmissioonid).

PPA iseteeninduses enda digitaalseks tuvastamiseks on vaja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti, PIN-koode ja kaardilugejat või kehtivat Smart-ID’d koos PIN-koodidega. Kui inimene kasutab Eesti mobiilsideoperaatori mobiil-ID võimega SIM-kaarti, siis saab iseteenindusse sisenemisel kasutada ka mobiil-ID’d. Kui sõrmejäljed on kehtivad, kuid hetkel puudub digitaalse tuvastamise võime, saab dokumente taotleda posti teel otse PPAst. Sellest, kuidas on välismaal kõige mugavam kasutada Eesti kodaniku digitaalset identiteeti võid lugeda siit.

Kuidas on kõige lihtsam kanda Eesti registrisse välismaal registreeritud perekonnaseisusündmus

Kõik Eesti kodanikega välismaal toimunud perekonnaseisusündmused, olgu selleks näiteks sünd, abielu, abielulahutus, nimevahetus või surm, tuleks õigeaegselt kanda ka Eesti registrisse. Perekonnasündmuse õigeaegne kandmine Eesti rahvastikuregistrisse on kasulik eelkõige asjaosalistele endile – kui andmed välisriigis toimunud perekonnasündmuse kohta on Eesti registris olemas, on edaspidine asjaajamine Eestis palju lihtsam ja kiirem. Nii on näiteks palju lihtsam taotleda vastsündinud lapsele esmaseid Eesti kodaniku isikut tõendavaid dokumente või algatada pärimismenetlust.

Välismaal registreeritud sünni või sõlmitud abielu saab Eesti registrisse kanda ka passi või ID-kaardi taotlemise käigus.

Kas teadsid, et

  • kui välismaal registreeritud perekonnaseisusündmus on kantud ka Eesti rahvastikuregistrisse, piisab edaspidi sündmuse tõestamiseks Eesti ametiasutustele vaid rahvastikuregistri kandest, dokumente perekonnaseisusündmuse kohta enam Eesti ametiasutustele esitama ei pea;
  • lapsele esmakordset passi või endale uue nimega passi saab Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses taotleda kohe pärast seda, kui vastav kanne on rahvastikuregistrisse tehtud;
  • välismaal registreeritud perekonnasündmuse Eesti registrisse kandmise eest riigilõivu ei võeta, andmed kantakse rahvastikuregistrisse tasuta;
  • kui teil on vaja Eesti registrisse kanda mõnes muus riigis registreeritud perekonnaseisutoiming, siis küsige dokumendi kinnitamise nõuete kohta nõu Eesti saatkonnast või Eesti Vabariigi välisministeeriumist.

 

Eestis registreeritud perekonnasündmuste kohta tõendite tellimine

Eestis registreeritakse perekonnasündmused rahvastikuregistris ja lisaks Eestis toimunud perekonnasündmustele saab sinna kanda ka välisriigis toimunud ja seal registreeritud perekonnasündmusi. Rahvastikuregistrist on võimalik dokumente (tõendeid, väljavõtteid) tellida nii Eestis kui ka välismaal toimunud perekonnasündmuste kohta.

Kui perekonnasündmus on toimunud  Eestis, saab rahvastikuregistrist selle kohta tellida eraldi tõendi (sünnitõend, abielutõend, surmatõend vms) või sündmuse kohta teavet sisaldava rahvastikuregistri väljavõtte. Väljavõte erineb tõendist selle poolest, et kui tõend käib vaid ühe konkreetse sündmuse kohta, siis väljavõttesse saab lisada andmed erinevate sündmuste kohta. Samuti saab väljavõttesse lisada ka muud isiku kohta rahvastikuregistrisse talletatud teavet (elukoht, kontaktandmed jms). Eestis toimunud perekonnasündustest ei saa tõendit tellida vaid siis, kui abielu on lahutatud kohtus – sel juhul asendab tõendit kohtuotsuse kinnitatud ja tõlgitud ärakiri, kuid inimesel on võimalik tellida rahvastikuregistri väljavõte, mis sisaldab ka andmeid abielu ja abielulahutuse kohta.

Välismaal toimunud ja Eesti registrisse kantud perekonnasündmuse kohta tõendit väljastada ei saa, aga võimalik on tellida selliste sündmuste andmeid sisaldav rahvastikuregistri väljavõtte.

Perekonnasündmuste tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid on kõige lihtsam tellida kodust väljumata otse e-rahvastikuregistrist. Tõendi või väljavõte tellimiseks on vaja vaid e-rahvastikuregistrisse sisse logida (kasutada saab nii ID-kaarti, mobiil-ID’d kui ka Smart ID’d), valida menüüst tõendid ja väljavõtted ning järgida juhiseid. Rahvastikuregistri väljavõtte puhul saate ise valida, milliseid andmeid te väljavõttel näha soovite. Perekonnasündmuse tõend võib olla kas eesti, inglise, saksa või prantsuse keeles (erandiks on nimemuutmise tõend, mis saab olla vaid eesti keeles), rahvastikuregistri väljavõte saab olla eesti või inglise keeles. E-rahvastikuregistrist tellitud tõendi või väljavõtte saab saatkond valmis teha kohe pärast seda, kui olete e-rahvastikuregistris avalduse esitanud ja riigilõivu tasunud (riigilõivu saab e-rahvastikuregistris tasuda nii ülekandega Eestis pangaarvelt kui ka krediitkaardiga). Kui teil on tõendi või väljavõtte kättesaamisega kiire, soovitame e-rahvastikuregistris tehtud tellimusest saatkonnale täiendavalt e-kirjaga teada anda.

Kas teadsid, et

  • Eesti saatkonna poolt väljasatud tõendit või väljavõtet saab reeglina kasutada vaid selles riigis, kus saatkond asub. Kui vajad tõendit või väljavõtet kasutamiseks mõnes teises riigis, siis konsulteeri enne tõendi tellimist konkreetse saatkonna või Eesti Välisministeeriumiga;
  • e-rahvatikuregistrist saab tellida tõendeid ja väljavõtteid enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava kohta. Teatud juhtudel on saatkonnast võimalik tõendit või väljavõtet tellida ka teiste isikute kohta, selliseid tõendeid e-rahvastikuregistri kaudu tellida ei saa. Enne teise isiku kohta tõendi või väljavõtte tellimist tuleks kindlasti konsulteerida konkreetse saatkonnaga;
  • Eesti ametiasutusele ei pea Eesti registrisse kantud perekonnasündmuse kohta tõendit esitama, Eesti ametiasutus saab vajalikud andmed rahvastikuregistrist ise kätte.

 

Kasulikud viited

 

 

Elukoha registreerimine

Lisaks muudele andmete on Eesti rahvastikuregistris Eesti kodaniku kohta kirjas ka tema elukoha aadress. Elukoha aadressiks rahvastikuregistris võib olla nii Eesti kui ka välisriigi aadress ning andmed kannab registrisse kas kohalik omavalitsus Eestis või Eesti saatkond inimese taotluse (elukohateate) alusel.

Rahvastikuregistri elukohaandmetel on paljudel juhtudel ka õiguslik tähendus. Näiteks eeldatakse ametlikus asjaajamises pea alati, et inimesele tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile saadetud teated jõuavad temani ning elukoha aadressile saadetud teate mittekättesaamist ei saa vabandada sellega, et tegelikult inimene sel aadressil ei ela. Lisaks on rahvastikuregistrisse kantud andmetel tähendus ka maksude laekumisel, kohaliku omavalitsuse teenuste osutamisel ja valimistel osalemisel. Näiteks ei saa valimistel häält anda inimene, kellel elukoha andmed puuduvad rahvastikuregistris sootuks või kui puuduvad andmed tema või tema esivanemate viimasel elukoha kohta Eestis (ei ole võimalik määrata valimisringkonda).

Korrektsed elukoha andmed rahavastikuregistris on eelkõige just inimese enda huvides ja seda ka siis, kui inimene elab välismaal. Teadmine, kui palju mingis riigis või piirkonnas Eesti kodanikke elab, aitab riigil palju paremini Eesti kodanikega kontakti hoida ning paremini planeerida saatkondade või laiemalt riigi poolt välisriigis elavatele Eesti kodanikele pakutavaid teenuseid.

Kõige lihtsam on oma elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kanda või seda muuta e-rahvastikuregistrit kasutades – tuleb vaid e-rahvastikuregistrisse sisse logida (tuvastamiseks sobib nii ID-kaart, mobiil-ID kui ka Smart-ID), valida menüüst elukoha registreerimine ja järgida veebilehe antavaid juhiseid. Kui Eesti kodanikul puudub võimalus end digitaalselt tuvastada, saab ta välisriigi aadressi oma elukohaks registreerida ka Eesti Vabariigi saatkondade kaudu. Elukoha registreerimiseks tuleb täita vastav taotlus ning tuua see isiklikult saatkonda või saata saatkonda postiga (postiga saatmisel tuleb lisada ka koopia oma Eesti kodaniku passist või ID-kaardist). Kindlasti ei tohiks unustada taotluse üheksandat punkti, kuhu tuleb kirja panna enda või oma esivanemate viimane Eesti aadress kohaliku omavalitsuse täpsusega (Tallinna puhul linnaosa täpsusega, Tartu puhul linna täpsusega), sest nende andmete järgi määratakse kindlaks valimisringkond, kus välismaal elav Eesti kodanik Riigikogu valimistel hääletada saab.

Kui Eestis asuvat elukohta registreerides peab sellele oma heakskiidu andma ka konkreetse eluruumi omanik, siis elukohta välisriiki registreerides sellist nõuet ei ole. Inimese eelmine elukoha aadress kustutatakse registrist reeglina vaid uue elukoha andmete registrisse kandmisel, erandina saab Eesti aadressi rahvastikuregistrist kustutada (inimene jääb sel juhul registris ilma elukohata) eluruumi omaniku avalduse alusel (näiteks üürikorteri omaniku nõudmisel, kui üürisuhe on lõppenud).

Kas teadsid, et

  • rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel;
  • välismaal sündinud lapse rahvastikuregistrisse kandmisel märgitakse tema elukoha aadressiks riik, kus ta sündis, kuid vanemad võivad kolme kuu jooksul alates lapse sünnist esitada kohalikule omavalitsusele Eestis elukohateate, milles nad avaldavad soovi registreerida lapse elukohaks Eesti aadress tagasiulatuvalt alates lapse sünnist;
  • välisriigis esmast Eesti kodaniku passi või ID-kaarti taotlevale inimesele märgitakse tema elukohaks riik, kus ta taotluse esitab. Täpse elukoha aadressi peab kodanik kas e-rahvastukuregistris või Eesti saatkonnas esitama pärast seda, kui ta on oma uued dokumendid kätte saanud;
  • elukoha Eestisse registreerimise avalduse saab Eesti kodanik esitada kas elektrooniliselt e-rahvastikuregistri vahendusel või pöördudes kohaliku omavalitsuse poole Eestis, saatkonna vahendusel elukohta Eestisse registreerida ei saa;
  • kohustus hoolitseda selle eest, et Eesti kodaniku ja tema alaealise lapse elukoha aadress rahvastikuregistris oleks korrektne (andmed vastaks tema tegelikule elukohale) on kehtestatud rahvastikuregistri seadusega;
  • kui viibid välismaal ajutiselt, tuleks elukoha registreerimise asemel registreerida oma ajutine välismaal viibimine Reisi Targalt