Eestis on koroonaviiruse ülemaailmse pandeemia tõttu kuulutatud välja eriolukord.

Viiruse leviku tõkestamiseks on alates 17.03 taastatud piirikontroll, piiratud on Schengeni sise- ja välispiiri ületamist. Eestisse sisenemise võimaluste kohta loe Politsei ja piirivalveameti veebilehelt.

Palume välisriikides viibivatel Eesti elanikel, kes soovivad koju naasta, teha seda viivitamatult. 

Loe täpsemalt koroonaviirusega seonduvatest piirangutest ning uuri korduma kippuvaid küsimusi Välisministeeriumi veebilehelt.

Me hoolime Sinu ja kõigi teiste tervisest. Seetõttu palub saatkond koroonaviiruse ja gripi leviku tõkestamiseks tõsiselt kaaluda saatkonda tuleku vajadust. Aitäh mõistva suhtumise eest!

Lähemalt

Kultuurisuhted

Kultuurikoostöö kahe riigi vahel on väga aktiivne. Eesti kultuuri Prantsusmaal esindab 2007. a. algusest saatkonna juures töötav kultuurinõunik, aastatel 2001-2008 tegutses Pariisis ka Eesti Instituudi filiaal. Kohalikul tasandil on arvuliselt sõprusühinguid, kelle kaasabil organiseeritakse regulaarselt Eestit tutvustavaid üritusi. Tänuväärseteks partneriteks Eesti kultuuri tutvustamisel on Eesti sõpruslinnad: Võru sõpruslinn Chambrey-les Tours, Saue sõpruslinn Quincy-Sous-Sénart, Maardu sôpruslinn Seyne-sur-Mer, Tallinna Kesklinna sõpruslinn Carcassonne, Pariisi Ida keelte ja kultuuride Instituut (INALCO), France-Estonie selts ning Eesti aukonsulid Prantsusmaal.

Tähtsamate kultuurisündmuste kronoloogia

  • 2011. aastal toimus suur Eesti kultuurifestival Pariisis ja Pariisi regioonis nimega Estonie tonique. Kahe kuu jooksul käis Pariisis üle 200 Eesti esineja ning toimus ligi poolsada üritust: kontserte, näitusi, teatrietendusi, filmilinastusi, konverentse ja kirjandusõhtuid. Festival toimus Eesti ja Prantsuse kultuuri- ja välisministeeriumide koostöös, programmi viisid vahetult ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis. Tegu on mahukaima seni toimunud Eesti kultuuri festivaliga välisriigis.
  • 2014. aasta lõpus toimus Lääne-Prantsusmaal, Nantes’is multidistsiplinaarne Eesti kultuuri tutvustav festival eLU – Vivre l’Estonie à Nantes, partneriks kunsti- ja kultuurikeskus LU (Le Lieu Unique). Festivali programm oli väga uuenduslik ja prantsuse partner oli tutvustamiseks valinud mitmeid artiste, kes varasemalt prantsuse publikule tundmatud. Kokkuvõttes pakuti 2 nädala vältel väga rikkalikku läbilõiget Eesti kultuurist, kus oli oma oluline koht nii klassikalisel kui jazzmuusikal, teatril, animatsioonil ja mängufilmil, kirjandusel ja arhitektuuril.
  • 2015. aasta sügisel leidis Pariisis aset seto kultuuri tutvustav nädal. Koostöös Pariisi Ida keelte ja kultuuride Instituudi (INALCO), assotsiatsiooni France-Estonie ning Eesti Saatkonnaga Prantsusmaal pakuti prantsuse publikule võimalust osaleda seto kultuuri tutvustavatel üritustel – alates teaduskonverentsist, muusika- ja tantsuõhtutest, lõpetades seto toidu ja käsitöö õpitubadega.
  • 2016. aastal oli Eesti koos Soomega fookusriigiks suurimal Põhjamaade kultuuri tutvustaval festival Les Boréales. Enne seda oli Eesti festivali külalisriigiks olnud 2002. aastal. Kümmekond päeva kestnud festival toimus novembris, Normandia piirkonnas asuvas Caen´i linnas. Festivali raskuskese on traditsiooniliselt olnud kirjandusel – nii tutvustati ka 2002. ja 2016. aastal esmajoones Eesti kirjanike loomingut. Toimus rohkelt kirjanduskohtumisi – Mehis Heinsaar, Katrina Kalda, lastekirjanik Piret Raud tutvustasid oma loomingut piirkonna koolides, korraldati Andrus Kiviräha loomingu ettekandmisi jpm. Loomulikult olid esindatud ka teised kunstivormid – oma koht festivalil oli Eesti muusikal, kujutaval kunstil, filmil, disainil ja arhitektuuril.
  • 2016. aasta II pooles oli Eesti Euroopa Nõukogu eesistujaks ja pakkus eesistumisperioodi kontekstis 6 kuu vältel Strasbourgis ja Alsace’i piirkonnas Eesti kultuuriprogrammi. Kavas olid taas üritused koorimuusika kontsertidest tänavakunstini.
  • 2017. ja 2018. aasta kultuurisündmused seovad üheks nii 2017. aasta Eesti eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus kultuuriprogrammi kui ka EV100 pidustused. Kultuuriprogramm oli ka eesistumise ajal tavapäraselt tihe. Eesistumist teadvustati Pariisis mitme suurprojektiga: Loov Kultuur – mitu kuud kestnud Eesti kultuuri ja elustiili tutvustav projekt mainekas Cité de la Mode et du Design’s Pariisis, Gifts from Estonia – Eesti etenduskunstide nädalavahetus Pariisi lähistel asuvas kaasaegse teatri keskuses Nanterre-Amandiers ning mujal. Tehti koostööd oluliste Prantsuse festivalide ja kultuurisinstitutsioonidega (Jazzycolors, Jazz sur la Ville, Rencontres Internationales, Etonnants voyageurs ja teised), tutvustades väga laia spektrit Eesti kultuurist, ülikaasaegsest (tänavakunstnik Edward von Lõngus) pärandikultuurini (setod).
  • 2018. aasta märtsis toimus Pariisi Senatis kõrgetasemeline ajalookonverents „Eesti, Läti ja Leedu 100“ koostöös Läti ja Leedu saatkondadega.
  • EV100le pühendatud sündmusi Pariisis ja Prantsusmaal toimus kõigis kultuurivaldkondades. EV100 tähtsündmuseks oli vaieldamatult Pariisis Musée d’Orsay’s 9. aprillil avatud näitus “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis.” 4 Baltimaade muuseumi ja Musée d´Orsay koostöös sundinud näitusel eksponeeriti kokku 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni.
  • Näitusega kaasnes Baltimaade kultuuri tutvustav festival „Festival Baltique“ 22.-27.05, mille rikkalikku programmi mahtusid üritused Eesti folkloorist elektroonilise muusikani – toimusid Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Noorte segakoori Vox Populi ja Noëpi kontserdid, ajaloo- ja kunstiajalookonverentsid, kirjandus- ja filmiüritused, foto- ja kaasaegse kunsti näitused jpm.
  • EV100 aasta teine pool pakkus publikule võimalust osa saada Eesti muusikast – oktoobris esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Arvo Pärdi muusikat kahel kontserdil, Philharmonie de Paris ´s ja Palais des Congrès´s Nantes´is. Kontserdile Nantes´is eelnes kaasaegse kunsti näituse “Üle voogava silmapiiri” /”Par-delà l’horizon liquide” avamine. Näitus, mille kuraatoriks oli Kati Ilves, valmis KUMU ja kunstikeskuse Le Lieu Unique koostöös.
  • Taas kord oli Eestil koos Läti ja Leeduga au olla festivali Les Boréales fookusriigiks. Meie kõigi ühist sünnipäeva tähistati rohkem kui 160 kultuuriüritusega Caenis ja kogu Normandia piirkonnas. EV100 aasta lõppes Eesti disaini tutvustava näitusega Marseille´is Le Corbusei majas.

Muusika

Aastaid on Eesti muusikud Prantsusmaal olnud hinnatud ning eesti muusika ettekanded (eelkõige Pärt, Tüür, Tormis, aga ka Seppar, Kõrvits, Tulve jt) on oma koha leidnud paljude prantsuse kollektiivide repertuaaris. Pariisi nimekaid orkestreid dirigeerivad regulaarselt Neeme, Kristjan ja Paavo Järvi. 1988.aastast alates juhatab dirigent Vello Pähn regulaarselt Opéra Garnier’ ballette, Vox Clamantis ja Neeme Järvi on mitmel aastal olnud kuulsa muusikafestivali La Folle journée de Nantes, aga ka teiste festivalide külalised. Regulaarselt annavad Prantsusmaa erinevates regioonides kontserte Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna kammerorkester, Ansambel U: ja paljud teised. Menukaid kontserte annavad Tommy Cash, Noëp, Maarja Nuut, Mari Kalkun, setode erinevad leelokoorid ja mitmed teised pop- ja folkmuusika artistid.

Kirjandus

Eesti kirjandus ja luule on prantsuse lugejateni jõudnud tänu Antoine Chalvin´i, Jean-Luc Moreau, Jean Pascal Ollivry, Eva Toulouze´i jpt aastatepikkusele pühendunud tegevusele. 2004 ilmus Antoine Chalvini tõlkes Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg”. Prantsuse keelde on tõlgitud teiste seas Tõnu Õnnepalu, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Arvo Valtoni, Andrei Ivanovi, Karl Ristikivi, Andrus Kiviräha, Mehis Heinsaare, Doris Kareva, Indrek Hargla ja teiste teoseid. 2008-2010 aastal ilmusid kirjastusest „Gaia“ Tammsaare „Tõe ja õiguse“ viis köidet. Alates 2010.a on ilmunud mitu teost prantsuse keeles kirjutava noore eestlanna Katrina Kalda sulest. Enim tõlgitud Eesti lastekirjanduse autor Prantsusmaal on kahtlemata Piret Raud, kuid värskelt on ilmunud ka Kairi Loogi ja Indrek Koffi loomingu tõlked. Nii Eesti kirjanikke kui ka tõlkijaid on pärjatud mitmete auhindadega – rohkelt äramärkimist leidis kirjastuses Stock ilmunud Sofi Oksaneni romaan “Puhastus”, mis võitis 2010. a Prantsuse maineka kirjandusauhinna Prix Femina étranger. 2013. aastal tõlgitud Kiviräha romaan „Mees kes tundis ussisõnu“ („L’Homme qui savait la langue des serpents“), jõudis Prantsusmaal suisa menuki staatusesse. Eesti autorid saavad regulaarselt kutseid kirjandusfestivalidele – Les Boréales Caen´is, Kirjanduse öö Pariisis, Etonnants voyageurs St-Malos, Quai du Polar Lyonis jne – ja osalevad kirjandusmessidel.

Film, teater

Eesti filmikunst on olnud regulaarselt esindatud suurimatel filmifestivalidel nagu Annecy animafilmifestival, Rouen’i Põhjamaade filmifestival, Clermont-Ferrand’i lühifilmifestival, Cannes’i filmifestival. Paljud Eesti filmid on jõudnud siinsele kinolinale, filme on valminud koostöös ja kaastootmises. Rahvusvahelistel festivalidel on tunnustust pälvinud nii mängu-, kui animafilmid – mõnede nimedena võib välja tuua Ilmar Raagi, Veiko Õunpuu, Priit Pärna, Riho Undi. Äärmiselt menukaks osutus 2014. aastal linastunud Martti Helde „Risttuules“. Lisaks filmifestivalidele tutvustatakse Eesti filme ka erinevatel multidistsiplinaarsetel festivalidel – eLu, vivre l´Estonie à Nantes, Les Boréales, Europe autour de l’Europe jmt. 2017. aastal allkirjastastati Prantsusmaa ja Eesti vahel filmialane koostöölepe, mis võimaldab kahe riigi filmitootjatele hõlpsama koostöö, kuna filmilepinguga reguleeritakse riikliku kaastootmise korralduslikud ja õiguslikud küsimused.

Prantsuse publik on saanud nautida nii Theatrumi, No99 kui ka Kanuti Gildi SAALi loomingut – No99 oli etendusega „Mu naine vihastas“ esimene Eesti teater, kes sai kutse üles astuda mainekal Avignoni festivalil 2015 aastal. Nimetatud teatrid on andnud etendusi Pariisis (Estonie Tonique), Nantes´is (eLU, vivre l´Estonie à Nantes), Avignonis (Festival d´Avignon), Bordeaux´s (Festival Le FAB) ja Nanterre´is. Nanterre-Amandiers ja Kanuti Gildi SAALi koostöös valmis 2017. aasta lõpus ka Eesti teatri nädalavahetus „Gifts from Estonia“.
Kunst, foto

Alustades Eduard Wiiraltist, on paljud eesti kunstnikud läbi aegade õppinud Pariisis või leidnud oma elupaiga Prantsusmaal: nii õppis skulptor Maire Männik Académie de la Grande Chaumière’is ja École des Beaux-Arts’is ning teostas parima osa oma loomingust Prantsusmaal, sama on teinud paljud Eesti kunstnikud mitme põlvkonna vältel. Täna tegutsevad kunstnikena Prantsusmaal Rein Tammik, Kaia Kiik ja Aire Goutt-Allikmets, Irina Bellaye ja Helina Rääk ja mitmed teised. Suurimaks Eesti kunsti tutvustavaks ürituseks Prantsusmaal läbi aja on kahtlemata EV100 raames aset leidnud näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“, mida eksponeeriti 2018. aasta I pooles Pariisi Musée d´Orsay´s. 4 Baltimaade muuseumi ja MO koostöös sündinud näitusel eksponeeriti kokku 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni.

2018. aasta oktoobrist 2019. aasta jaanuarini eksponeeriti Nantes´is, Le Lieu Unique´is Kati Ilvese kureeritud rahvusvahelist kaasaegse kunsti näitust näituse “Üle voogava silmapiiri” /”Par-delà l’horizon liquide” avamine. Näitusel eksponeeriti muuhulgas Katja Novitskova, Kristina Õllek, Norman Orro, Laura Põllu, Taavi Suisalu ja Vello Vinni loomingut. Näitus valmis KUMU ja LU koostöös.

Eesti loodus ja kultuur on inspireerinud mitmeid Prantsuse fotograafe –nii Raphaël Gianelli-Meriano kui ka Jérémie Jungi Eesti fotod on olnud mitmete näituste aineseks, Jungi Seto ja Kihnu kultuuriruumi käsitlevad fotod on leidnud äramärkimist mainekates fotoajakirjades.

Disain, arhitektuur

Pariis muutub järjest kodusemaks ka Eesti moeloojatele, kes esitlevad oma loomingut Pariisi moenädalatel ja teistel moe- ja ehtekunsti tutvustavatel üritustel. Pariisis on tegutsenud näiteks Marit Ilison, Ragne Kikas, Katrin Viirpalu, Roberta Einer, Jo Nurm, Liina Stein ja mitmed teised.
Ka Eesti disain on Prantsusmaal ühe enam hinnas – Eesti disainerite looming on juba aastaid olnud eksponeeritud Paris Design Week´i raames, samuti on erinevates linnades eksponeeritud Eesti disaini ülevaatenäitust “Size Doesn’t Matter”.

Suurim Eesti disaini ja –elustiilinäitus Prantsusmaal avati 2017. aasta detsembris Pariisis Moe- ja Disainikeskuses (Cité de la Mode et du Design). Näitus andis rikkaliku ülevaate Eesti disaini- ja (eetilise) moe loomingust, innovatsioon ja säästev areng olid võtmesõnadeks näituse raames eksponeeritud arhitektuuriinstallatsiooni ja tänavakunsti projekti puhul. Aasta hiljem, 2018. aastal (detsembrist 2018 jaanuarini 2019) esitleti eesti disaini Marseille´is, Le Corbusier majas näitusel „Estonian Modern“.

Elavat tagasisidet on pälvinud Eesti kaasaegset arhitektuuri tutvustav näitus „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuuris”, mis käsitleb vana kasutamist kaasaegses arhitektuuris. Näitust on eksponeeritud Pariisis, Nantes´is, Strasbourgis, Carcassonne´is ning sellega on kaasnenud Eesti spetsialistide seminarid Prantsuse arhitektuuritudengitele.
2016. aastal avatud ERMi muuseum on kavandatud prantsuse arhitektuuriibüroo DGT (Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane) poolt, hoone on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, sealhulgas AFEXi peaauhinna.