Eesti ja Prantsusmaa diplomaatilised suhted 100

2021. aastal tähistame Eesti ja Prantsusmaa diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Prantsusmaa tunnustas Liitlaste Kõrgema Nõukogu liikmena Eesti Vabariiki de jure 26. jaanuaril 1921. aastal.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Prantsusmaa suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

Koostajad:

Raivo Moorlat (Tartu ülikool, prof. Eero Medijaineni juhendamisel), Anastassia Neuimina ja Riia Salsa (Eesti saatkond Pariisis), Kadri Linnas ja Rasmus Miller (välisministeeriumi avalike suhete osakond), Heini Vilbiks, Susann Ŝeffer (avalike suhete osakonna praktikant)

Proloog Andres Dido, 1919. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
1890. aastatel saabub Pariisi Andres Dido (1855–1921), kellest saab Eesti iseseisvumise küsimuses esimene teetasandaja Prantsusmaal. Dido oli elu lõpuni aktiivne Eesti asja ajaja Prantsusmaal ning saatkonna loomisel abiks välisdelegatsiooni liikmele ja esimesele Eesti esindajale Prantsusmaal, Karl Robert Pustale.

Prantsusmaa nn ilusa ajajärgu ehk Belle Époque’i mõju kunstiilmas oli nii suur, et nii nagu mujalt Euroopast, hakkas Pariis ligi tõmbama ka Eesti noori kultuuritegelasi. Alates 1907. aastast hakkasid Pariisi saabuma Eesti kunstnikud, kes asutasid Pariisi Montparnasse’i linnaosas (La Ruche kunstnike koloonias – Mesipuus) väikese Eesti kunstnike kogukonna. Esimesed kunstnikud, kes Pariisi jõudsid, olid Konrad Mägi, Nikolai Triik, Erik Obermann ja skulptor Jaan Koort. Hiljem jõudsid sinna ka Ado Vabbe, Eduard Ole, Aleksander Vardi, Karl Pärsimägi, aastaid hiljem ka Adamson-Eric ja Eduard Viiralt. Kirjeldusi Eesti kunstnike elust võib lugeda Eesti kirjaniku Friedebert Tuglase reisikirjadest, kes ka seal pikemate perioodide kaupa viibis.

Nii nagu ülejäänud Euroopat, mõjutas prantsuse vaim 20. sajandi alguses tugevalt ka Eesti kirjanduslikku rühmitust Noor-Eesti.

La Ruche. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

La Ruche. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

dets 1917–veebr 1918
Eesti Maanõukogu volitatud välisdelegatsiooni kontaktid välismaal Teadaolevalt kõige vanem välisdelegatsiooni foto aastatest 1918-1919. Vasakult: Ants Piip, Mihkel Martna, Karl Robert Pusta, Jaan Tõnisson, Karl Menning, Eduard Virgo. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Eesti Maanõukogu volitatud välisdelegatsiooni liikmed Jaan Tõnisson ja Eduard Virgo kohtusid Helsingis Prantsuse konsuli Louis Raynaud’ga, kes saavutas Soome iseseisvusele de jure tunnustuse ning suhtus heatahtlikult ka Eesti püüdlustesse.

26. jaanuaril 1918 külastasid Eestist Asutavasse Kogusse valitud Julius Seljamaa, Jüri Vilms ja Jaan Poska Petrogradis Prantsuse suursaadik Josef Noulensit, kes lubas Eestit toetada. Noulens kinnitas oma poolehoidu Eesti iseseisvuspüüetele, rõhutades, et kui juba inglased selle poolt on, siis on Prantsuse valitsus veelgi vastutulelikum, sest demokraatlik Prantsusmaa on alati õigeid vabaduspüüdeid toetanud.

Stockholmis kohtuti Eestile poolehoiu kogumiseks ka suursaadik Eugene Thiebaut’ga.

 

24.02.1918
Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu
Andres Dido oli välisdelegatsiooni liikme Karl Robert Pusta sõnul seda kuuldes väga liigutatud. Tal õnnestus Prantsusmaal pääseda mõjukate poliitikute ette ja küsida iseseisva Eesti tunnustamist.
01.03.1918
De facto tunnustamine De facto tunnustuse kiri. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Prantsuse välisminister Stephen Pichon annab saadikule Stockholmis korralduse teatada Jaan Tõnissonile, et Prantsusmaa on valmis ajutiselt (de facto) tunnustama Eesti Asutavat Kogu.
mai 1918
Eesti välisdelegatsiooni liikmed saabuvad Pariisi
5. mail saabuvad Eesti välisdelegatsiooni liikmed Karl Robert Pusta ja Eduard Virgo Pariisi. 12. mail tunnistab Prantsuse välisministeerium Karl Robert Pusta Eesti esindajaks Prantsusmaal ja Maapäeva kõrgeima võimu kandjaks Eestis klausliga, et Eesti tulevane staatus pannakse paika rahukonverentsil.
detsember 1918
Pariisi rahukonverents Pariisi rahukonverents. President Wilson lugemas ette Rahvasteliidu põhikirja. Foto: Prantsuse Välisministeeriumi arhiiv
Pariisi saabub Jaan Poska juhitud rahudelegatsioon, mis kaitseb Eesti huvisid rahukonverentsil ning hangib toetust ja tunnustust.

Pariisi rahukonverents kestis jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1921. Konverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja Eesti delegatsioon võttis sellest osa vaatlejana. Eestil jäi Pariisist veel de jure tunnustus saamata, küll aga saadi palju häid kontakte ja abi.

 

märts–sept 1919
Prantsuse sõjaline missioon Vabadussõda. Prantsuse sõjalise missiooni juht Brigaadikindral Etievant'i saabumine Tallinna. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, G. Parikas
Moodustati Prantsuse sõjaline missioon alamkolonel Raphael Hursteli juhtimisel, mis jõudis 2. juunil Eestisse. Tema ülesanne oli Prantsusmaa huvide kaitse ja koostöö teiste liitlastega.

26. septembril saabus Eestisse liitlaste sõjaliste missioonide uus üldjuht, Prantsuse brigaadikindral Ernest Etievant. Kindrali ülesandeks oli kooskõlastada Balti riikide ja liitlaste huvide kaitset alanud läbirääkimistel enamlastega.

 

14.05.1920
Vabadusristi üleandmine Verduni linnale Vabadusristi üleandmine Verduni linnale. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Vabadusristi üleandmine Verduni linnale mais 1920. Fotol on Verduni linnapea Edmond Robin linna aumärkide padjaga, Eesti Pariisi saatkonna sekretär Johan Leppik ja Eesti saadik Prantsusmaal Karl Robert Pusta pärast Vabadusristi üleandmist. Linnavalitsuse hoonel lehvib koos Vabadusristiga kingitud Eesti lipp.
Vabadusristi üleandmine Verduni linnale. Verduni linnapea padjaga, sekretär Leppik, saadik Pusta. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Vabadusristi üleandmine Verduni linnale. Verduni linnapea padjaga, sekretär Leppik, saadik Pusta. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

26.01.1921
Eesti Vabariigi tunnustamine de jure De jure tunnustuse kiri 26.01.1921. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Prantsusmaa tunnustab Eesti Vabariiki de jure koos Ühendkuningriigi, Itaalia, Jaapani ja Belgiaga.
28.02.1921
Esimese Eesti saadiku ametisse nimetamine Karl Robert Pusta. Foto: Välisministeerium
Ametisse nimetatakse Eesti esimene saadik Prantsusmaal Karl Robert Pusta. Volikirja üleandmine toimub 19.05.1921.
 Eesti saatkonna hoone Pariisis, 6 rue Magellan. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Eesti saatkonna hoone Pariisis, 6 rue Magellan. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

05.04.1921
André Gilbert nimetatakse Prantsusmaa esimeseks saadikuks Eestis Prantsuse saadiku A.Gilberti volikiri 1. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
André Gilbert andis volikirja üle 16.06.1921. Ta oli ametis 29. juunini 1923. aastal. Tema järel akrediteeritakse 26. juulil 1923. aastal Prantsuse valitsuse erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Mathieu de Vienne.

Prantsuse saadiku A.Gilberti volikiri 2. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Prantsuse saadiku A.Gilberti volikiri 2. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

01.10.1921
Tallinnas alustab tegevust prantsuse lütseum Prantsuse lütseumi 1937. a. lend. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Algatajateks olid prantsuse keele ja kultuuri levitamist toetav Alliance française ning saatkond. Lütseum sai tegutseda kuni aastani 1940, see avati taas alles pärast Eesti iseseisvuse taastamist aastal 1992.
27.04.1922
Tartu ülikooli juures alustab tegevust Prantsuse instituut Ludvig Puusepp koos prantsuse teadlastega Tartu Ülikooli peahoone ees Tartu Ülikooli 300. aastapäeva pidustuste ajal. Foto: Eesti üliõpilaste selts Ühendus
Algatajad olid Eesti neurokirurgia rajaja professor Ludvig Puusepp ja Prantsuse saadik Eestis Andre Gilbert.
okt 1921–jaan 1922
Pariisis toimusid läbirääkimised Eesti-Prantsuse kaubalepingu sõlmimiseks Eesti - Prantsuse kaubanduslepingu allakirjutamine. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Leping allkirjastatakse jaanuaris 1922. Eesti esindajateks olid Otto Krusenstern, Rudolf Mickwitz ja saadik Karl Robert Pusta. Eesti lootis turgu puidutööstuse ja põlevkivisaadustele, võile, munadele jms. Prantsusmaa soovis soodustusi kvaliteetsetele alkohoolsetele jookidele, tekstiilile ja masinatele. Eesti ajalehed arutlesid Prantsuse-Vene transiidi kasvu üle tulevikus läbi Eesti. Alates jaanuarist 1922 kuni juunini 1929 tegutses Tallinnas Prantsuse majanduse ja kaubanduse esindajana Angel Tournier.
08.12.1922
Pariisis asutati Prantsuse Eesti Ühing
Eesti Prantsuse Ühingu (Cercle Franco-Estonien) asutav koosolek Tallinnas toimus paar kuud hiljem – 16. veebruaril 1923. aastal.
28.05.1924
Prantsuse laevastik jõudis külaskäigule Tallinnasse, kuhu jäädi neljaks päevaks Prantsuse laevastik külaskäigul Tallinnasse. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, K. Akel
Laevastiku ohvitserid käisid vastuvõtul Prantsuse saatkonnas, kohtusid Riigivanema ja välisministriga.

24.02.1928
Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistamine Pariisis EV 10. Pusta tundmatu sõduri haual. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, V. Auksman
Pariisi Eesti saatkonna ja Eesti seltsi liikmed triumfikaare ees tundmatu sõduri haual.

Pusta asetab pärja tundmatu sõduri hauale. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Pusta asetab pärja tundmatu sõduri hauale. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, V. Auksman

EV 10. Dido haual. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

EV 10. Dido haual. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

21.02.1929
Eesti-Prantsuse kaubandusleppe ümbersõnastamine Eesti ja Prantsusmaa delegatsioonid 21.02.1929 Pariisis kaubandusministeeriumis uut Eesti-Prantuse kaubanduslepet parafeerimas. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
Eesti ja Prantsusmaa delegatsioonid Pariisis kaubandusministeeriumis uut Eesti-Prantsuse kaubanduslepet parafeerimas.
28.09.1932
Otto Strandman nimetati erakorraliseks saadikuks ja täieõiguslikuks ministriks Prantsusmaal Otto Strandman. Foto: Välisministeerium
Otto Strandman nimetati Eesti erakorraliseks saadikuks ja täieõiguslikuks ministriks Prantsuse, Belgia ja Hispaania valitsuste juurde asukohaga Pariisis.
1936
Saatkonna maja ostmine
Kuni 1936. aastani asus Eesti saatkond Pariisis üürikorterites. 1936. aastal ostis suursaadik Otto Strandman Eesti Vabariigi nimel maja aadressil 4 rue Général-Appert, millest sai Eesti saatkond kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal. Neljakorruseline linnapalee asus saatkondade piirkonnas. Lapsena seal elanud Lennart Meri on maja iseloomustanud kui oma aja kauneimat Eesti saatkonna hoonet Euroopas.
23.08.1939
Molotovi-Ribbentropi pakt
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel. See sillutas teed Eesti Vabariigi peatsele okupeerimisele ja annekteerimisele.
juuni 1940
Pariisi jõudis Eesti saadik Oskar Öpik Oskar Öpik. Foto: Välisministeerium
Koos sõjaväeatašee kolonel Henn-Ants Kurega olid nad peagi sunnitud Saksa vägede pealetungi tõttu koos Prantsuse ametiasutustega Pariisist lahkuma.
juuni–august 1940
21.juunil teostati Eestis Punaarmee toel riigipööre Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940
Algas Eesti Vabariigi tasalülitamine ja inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid välismaal ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele.

Olukorras, kus Pariisi okupeerisid Saksa väed ning Eesti territooriumi oli okupeerinud ja annekteerinud NSV Liit, sai Eesti esindaja korralduse loovutada saatkonna võtmed Pariisi politseiprefektuurile. Saatkond läks NSV Liidu kaubandusesinduse käsutusse, kuhu ta jäi ka pärast Pariisi vabastamist. Sõja ajal oli hoone lühikest aega Saksa okupatsioonijõudude käsutuses. 1970. aastal maja lammutati ja selle asemele kerkis NSV Liidu kaubandusesinduse töötajate korterelamu.

august 1940
Prantsusmaa saatkonna tegevuse lõpetamine
12. augustil teatas Eesti NSV välisministeerium Prantsuse saadik Roger le Saulnier de Saint-Jouanile, et ta peab saatkonna tegevuse lõpetama.

25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 11. septembrist 1940 likvideeriti välisministeerium. Prantsuse saatkond Tallinnas suleti, kuid Prantsusmaa ei tunnustanud Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu.

Loe, kuidas välisministeerium ja Eesti saatkonnad likvideeriti, aga vabasse maailma jäid aastateks 1940–1991 Eesti riigi järjepidevust hoidma diplomaadid, ning tegevust alustas ka Vabariigi Valitsus eksiilis.

november 1953
Alates novembrist 1953 oli Karl Robert Pusta Eesti diplomaatiline esindaja Prantsusmaal Karl Robert Pusta. 1956. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, Harald Perten
Alates novembrist 1953 ning kuni oma surmani 1964. aastal oli Karl Robert Pusta Eesti diplomaatiline esindaja Prantsusmaal, Hispaanias ja Belgias, asukohaga Madridis.

Pusta haud Madridis. Foto: Eesti saatkond Madridis

Pusta haud Almudena luterlaste kalmistul Madridis. Foto: Eesti saatkond Madridis

1988-1989
Püüdlused iseseisvuse taastamise poole Balti kett. Foto: Rahvusarhiiv, Harald Leppikson
Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

Pariisis toimus 23.08.1989 Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeva märkimiseks manifestatsioon, mille algatajad olid ikestatud rahvaste esindajad. Lippude lehvides ja plakateid kandes liikus rongkäik läbi Pariisi tänavate Seine’i jõe saarele vabadusesamba juurde.

jaanuar 1991
Eesti infobüroo asutamine Malle Talvet
Pariisis asutati Lennart Meri initsiatiivil Eesti infobüroo, mis pani aluse saatkonna taastamisele. Tööd alustas Malle Talvet, kellest sai hiljem kuni 1993. aastani ajutine asjur.
20.08.1991
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone eest 23.08.1991. Foto: Peeter Langovits
Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.
30.08.1991
Eestit külastas Prantsuse Vabariigi välisminister Roland Dumas Dumas, Rüütel, Meri Kadriorus. Foto: Rahvusarhiiv, Peeter Langovits

Välisministrite Meri ja Dumas avaldus, millega taastati diplomaatilised suhted, avaldati soovi saatkondade vastastikuseks avamiseks esimesel võimalusel ning suhete arendamiseks ja koostööks majanduse, kultuuri- ja teadusküsimustes. Samuti lubas Prantsusmaa aidata Eestil kiiresti sulanduda rahvusvahelisse koostöösse, mh ühineda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga.

Diplomaatiliste suhete taastamise avaldus 30.08.1991

08.10.1991
Esimene iseseisvuse taastamise järgne Prantsuse suursaadik Jacques Huntzinger Prantsuse suursaadik Jacques Huntzinger annab A. Rüütlile volikirjad üle Kadriorus. Foto: Rahvusarhiiv, E. Prozes
Esimene iseseisvuse taastamise järgne Prantsuse suursaadik Jacques Huntzinger andis Kadriorus Arnold Rüütlile üle volikirja. Huntzinger jäi ametisse kuni 1994. aastani.
Prantsuse suursaadik Huntzinger A.Rüütli juures. Foto: Rahvusarhiiv

Prantsuse suursaadik Huntzinger A.Rüütli juures. Foto: Rahvusarhiiv

 

Vaata ka järgnevaid Prantsusmaa suursaadikuid Eestis:

1994–1998 Jacques Faure

1998–2002 Jean-Jacques Subrenat

2002–2006 Chantal de Ghaisne de Bourmont

2006–2009 Daniel Labrosse

2009–2013 Frédéric Billet

2013–2016 Michel Raineri

2016–2019 Claudia Delmas-Scherer

Alates 2019. aasta septembrist on Prantsusmaa suursaadik Eestis Éric Lamouroux.

06.12.1991
Taasavati Eesti saatkond Pariisis Eesti saatkonna avamine Pariisis. R.Dumas ja L.Meri. Foto: Prantsuse välisministeerium, Frédéric de La Mure
Prantsusmaa välisminister Roland Dumas andis sümboolselt Eesti välisminister Lennart Merile üle saatkonna võtme. Taustal ennesõjaaegne vapiovaal, millest sai iseseisvuse taastanud Eesti saatkondade vapiovaalide etalon.
24.03.1992
Tallinnas taasavati Prantsusmaa saatkond Prantsuse saatkonna taasavamine. Meri ja Dumas. Foto: Rahvusarhiiv, A.Truuväär
Tallinnas taasavati Prantsusmaa saatkond Prantsuse välisminister Roland Dumas’ osalusel
Prantsuse saatkonna hoone Toom-Kuninga 20. Foto: Rahvusarhiiv, Toomas Volmer

Prantsuse saatkonna hoone Toom-Kuninga 20. Foto: Rahvusarhiiv, Toomas Volmer

14.05.1992
Prantsusmaa president François Mitterrand visiidil iseseisvuse taastanud Eestisse F. Mitterrand ja A. Rüütel Raekoja platsil rahvast tervitamas. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, T.Veermäe
14.05.1992
Prantsuse kultuurikeskuse avamine Roland Dumas Prantsuse kultuurikeskuse avamisel. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, E. Prozes
Prantsusmaa välisminister Roland Dumas avas president Mitterrand’i visiidi käigus Tallinnas Prantsuse kultuurikeskuse.
Prantsuse Instituudi ruumide avamine Kuninga tänaval. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, Verner Puhm

Prantsuse Instituudi ruumide avamine Kuninga tänaval 30.06.1993. Kõneles suursaadik Jacques Huntzinger. Keskel keskuse direktriss Béatrice Boillot. Foto: Eesti Rahvusarhiiv, Verner Puhm

26.01.1993
Eesti Vabariigi president Lennart Meri tegi visiidi Prantsusmaale President Lennart Meri visiit Prantsumaale. Mitterrand ja Meri Elysée trepil. Foto: Prantsuse välisministreeiumi arhiiv, Frédéric de La Mure
Visiidil allkirjastati Eesti ja Prantsusmaa vaheline teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö leping.

01.09.1993
Ametisse astus esimene Eesti suursaadik pärast iseseisvuse taastamist Andres Tomasberg
Ametisse astus esimene Eesti suursaadik pärast iseseisvuse taastamist Andres Tomasberg, kes jäi sellesse ametisse kuni 1997. aastani.

Vaata ka järgnevaid Eesti suursaadikuid Prantsusmaal:

  • 1998–2001 Ruth Lausma-Luik
  • 2002–2006 Andres Talvik
  • 2006–2010 Margus Rava
  • 2010–2015 Sven Jürgenson
  • 2015–2019 Alar Streimann
  • 2019– ……  Clyde Kull
20.–24.03.1999
President Lennart Meri riigivisiit Prantsusmaale President Lennart Meri riigivisiit Prantsumaale. Chirac ja Meri käepigistus. Foto: Prantsuse peaministri fototeenistus
23.04.2001
Kultuuriminister Signe Kivi avas Pariisis Eesti instituudi filiaali
Filiaali esimeseks juhataks sai kirjanik Tõnu Õnnepalu. Eesti instituudi esindus tegutses Pariisis aastatel 2001–2009.
28.07.2001
Prantsusmaa president Jacques Chirac viibis riigivisiidil Eestis President J. Chirac riigivisiidil Eestis. Presidendid J. Chirac ja L. Meri Tallinna Raekoja platsil. Foto: Prantsuse välisministeeriumi arhiiv, F. de la Mure
Kohtumisel Eesti Vabariigi president Lennart Meriga arutati Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga, majandussidemete tihendamist kahe riigi vahel ning Eesti Pariisi saatkonna hoone kompenseerimist Prantsusmaa poolt.
President J. Chirac riigivisiidil Eestis. Presidendid Lennart Meri koduaias Viimsis. Foto: Erik Peinar

President J. Chirac riigivisiidil Eestis. Presidendid Lennart Meri koduaias Viimsis. Foto: Erik Peinar

26.–29.06.2003
Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel kohtus Pariisis Prantsuse president Jacques Chiraciga Arnold Rüütel visiidil Pariisis. Elysée trepil president Chiraciga. Foto: Prantsuse välisministeeriumi arhiiv, C.Stefan
Kohtumisel arutati Eesti ja Prantsusmaa suhteid ning Euroopa Liidu ja NATO laienemise küsimusi.
29.03.2004
29. märtsil sai Eestist NATO liige ja 1. mail Euroopa Liidu liige Eesti lipu heiskamine Brüsselis NATO peakorteris. Foto: välisministeeriumi arhiiv
2005
Suursaadik Andres Talvik ostis Eesti Vabariigi nimel saatkonnahoone aadressil 17 rue de la Baume 75008 Pariis
Saatkond asub sel aadressil tänaseni.
13.02.2007
Pärast põhjalikke renoveerimistöid avas uus saatkonnahoone oma uksed Uue saatkonnahoone avamine Pariisis 13.02.2007. Eesti välisminister U. Paet (keskel) , Prantsusmaa Euroopa asjade minister C. Colonna ning suursaadik M. Rava. Foto: EV Suursaatkond Pariisis
Pidulikul avamisel osalesid välisminister Urmas Paet, Prantsusmaa Euroopa asjade minister Catherine Colonna, Eesti suursaadik Prantsusmaal Margus Rava ning Prantsuse suursaadik Eestis Daniel Labrosse.
Eesti saatkonna hoone 17 rue de la Baume, 75008 Paris. Foto: EV Suursaatkond Pariisis

Eesti saatkonna hoone 17 rue de la Baume, 75008 Paris. Foto: EV Suursaatkond Pariisis

30.05.2007
Võru-nimelise platsi avamine Võru sõpruslinnas Chambray-lès-Tours Võru-nimelise väljaku avamine Chambray-lès-Tours'is 30.05.2007. Chambray linnapea C.Gatard, Võru abilinnapea I.Mäesalu ja suursaadik M. Rava. Foto: EV Suursaatkond Pariisis
Väljaku avamistseremoonia viisid läbi Chambray-lès-Tours’i linnapea Christian Gatard, Eesti suursaadik Prantsusmaal Margus Rava ja sõpruslinnas külaskäigul viibiv Võru abilinnapea Innar Mäesalu.
2007-2017
Eesti Euroopa Liidu ja NATOga liitumise järgseid aastad EV president T.H.Ilves kohtub Pariisis Prantsuse presidendiga N. Sarkozy'ga 7.04.2008 . Foto: Elysée
Eesti Euroopa Liidu ja NATOga liitumise järgseid aastaid iseloomustas Eesti ja Prantsusmaa suhetes kontaktide tihenemine ja süvenemine.

Eesti suurteks eesmärkideks olid muuhulgas liitumine euroalaga, millega Eesti ühines 1. jaanuaril 2011. aastal ning liitumine Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), mis sai teoks 9. detsembril 2010. aastal. Samuti süvenes sel perioodil huvi ja koostöö digiteenuste, andmekaitse ja e-valitsemise vallas.

Prantsuse peaminister F.Fillon Eestis visiidil. Eesti peaminister A. Ansip tutvustab PM Fillon’ile e-valitsuse süsteemi.

Prantsuse peaminister F.Fillon Eestis visiidil. Eesti peaminister A. Ansip tutvustab PM Fillon’ile e-valitsuse süsteemi.

 

Kultuurikoostöö Eesti kultuurifestivali Estonie Tonique avamine Pariisis 7.10.2011. Foto: EV Suursaatkond Pariisis
Kultuurikoostöö on kujunenud üheks elavamaks koostöösuunaks kahe riigi suhetes. Pariisis toimub 2011. aasta sügisel kahe kuu pikkune Eesti kultuurifestival Estonie Tonique, mille avamisel osaleb Eesti kultuuriminister Rein Lang. Tegemist oli seni kõige ulatuslikuma kultuurikoostööalgatusega Eesti ja Prantsusmaa vahel.

Aktiivset kultuurikoostööd ilmestavad ka 2008. aasta kevadel seoses Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisega Tours´i lossis toimunud läbi aegade suurim Eesti kaasaegse kunsti näitus Plaisirs de l’imagination, 2014. aasta detsembris Nantes’is aset leidnud Eesti kultuurifestival „eLU. Vivre l’Estonie à Nantes“, millega tutvustati Eesti kultuuri selle kõige laiemas tähenduses ning peegeldati kahe riigi loomeinimeste koostööd ja ühisloomingut. 2016. aastal olid Eesti koos Soomega Prantsusmaa ning kogu Euroopa suurima Põhjamaade kultuurifestivali „Les Boréales“ peakülaliseks. Tutvustati eesti disaini, arhitektuuri, kirjandust, muusikat, filme ja kööki.

 

 

2017
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Prantsuse Presidendi E. Macroni pressikonverents digitippkohtumise järel Tallinnas 29.09.2017. Foto: Elysée, F.Lafite
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine soodustas kahepoolsetes suhetes visiite ja laialdasi kontakte kõigil tasemetel. Juunis viibis Eesti peaminister Jüri Ratas visiidil Prantsusmaal ning Eestit külastas kahepoolse visiidi käigus Prantsusmaa peaminister Édouard Philippe. Septembris osales president Emmanuel Macron Euroopa Liidu eesistumise raames korraldatud digivaldkonna tippkohtumisel Tallinnas. Visiidi käigus külastas president Macron ka Tapa sõjaväebaasis teenivaid Prantsuse sõdureid.
2018
Balti riikide iseseisvuse 100. aastapäevad Eesti, Leedu, Prantsusmaa ja Läti presidendid Balti sümbolismi näituse avamisel Orsay muuseumis tähistamaks Balti riikide iseseisvuse 100 aastapäeva.
Balti riikide iseseisvuse 100. aastapäeva tähistatakse Prantsusmaal meeldejäävalt.

10. aprillil avati Pariisis Orsay muuseumis Balti sümbolismi näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Näituse patroonid olid Prantsusmaa, Eesti, Läti ja Leedu presidendid, kes näituse ka pidulikult avasid. Näitus jäi avatuks 15. juulini.

Märtsis toimus Prantsuse Senatis samuti Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäevale pühendatud kõrgetasemeline ajalookonverents „Estonie, Lettonie, Lituanie: 1918-2018“, kus Eesti-poolseks peaesinejaks oli Siim Kallas.

 

Kaitsekoostöö
Märkimisväärselt on viimastel aastatel intensiivistunud Eesti ja Prantsusmaa vaheline kaitse- ja julgeolekuolekualane koostöö, samuti küberkoostöö.

Lisaks 2011. aastal sõlmitud Eesti ja Prantsusmaa vahelisele kaitsekoostöö kokkuleppele osaleb Prantsusmaa aktiivselt NATO missioonidel Balti riikides: Balti õhuturbes on Prantsusmaa osalenud alates 2007. aastast ning 2018. aastal toetati õhuturvet esmakordselt Eestis asuvast Ämari lennubaasist. Samuti osaleb Prantsusmaa suurendatud liitlaste kohalolekus NATO idatiival, mille raames on Prantsuse sõdurid Eestis teeninud 2017. ja 2019. aastal ning taas 2021. aastal.

Eesti liitus 2018. aasta augustis esimese riigina Prantsusmaa poolt juhitud operatsiooniga Barkhane Malis ning 2020. aastal erioperatsioonide missiooniga Takuba.

Headest kahepoolsetest suhetest räägib ka asjaolu, et Prantsusmaa kutsus Eesti 2018. aastal liituma Euroopa valmidusalgatusega.

Küberkaitse valdkonnas sõlmiti 2016.aastal tehnilise koostöö lepe, mille alusel suurendatakse infovahetust küberkaitse teemadel.

 

2018-2019
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tegi mitu visiiti Prantsusmaale VP Kersti Kaljulaidi töövisiit Lyoni majandussuhete elavdamiseks. Kohtumine Lyoni linnapea Georges Kepenekianiga. Foto: Muriel Chaulet
10.04.2018 oli ta töövisiidil Lyonis. Visiidi eesmärk oli arendada majandussuhteid olulise Prantsusmaa piirkonnaga Auvergne-Rhône-Alpes.

14. juulil 2019 osales Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kutsel Prantsusmaa rahvuspüha paraadil, mis oli pühendatud Euroopa kaitsekoostööle. Aastapäeva paraadist võttis osa ka Eesti kaitseväe liputoimkond.

Lisaks on president Kersti Kaljulaid Prantsusmaa kõrgemate riigiametnike kooli (ENA) Euroopa õpingute suuna patroon. Euroopa õpingute 2019. aasta lend kannab Eesti presidendi nime.

 

28.10.2020
Eesti ja Prantsusmaa strateegilise partnerluse deklaratsioon
Eesti peaminister Jüri Ratas ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron allkirjastasid Pariisis Eesti ja Prantsusmaa strateegilise partnerluse deklaratsiooni, et arendada uusi koostöövõimalusi.
Aasta 2021
Eesti ja Prantsusmaa tähistavad diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva Eesti saatkond 2021. Foto: Benjamin de Diesbach
Prantsuse Suusaatkond Tallinnas suvi 2020. Foto: Prantsuse Suursaatkond Eestis

Prantsuse saatkond Tallinnas. Foto: Prantsuse Suursaatkond Tallinnas