Prantsusmaa nn ilusa ajajärgu ehk Belle Époque’i mõju kunstiilmas oli nii suur, et nii nagu mujalt Euroopast, hakkas Pariis ligi tõmbama ka Eesti noori kultuuritegelasi. Alates 1907. aastast hakkasid Pariisi saabuma Eesti kunstnikud, kes asutasid Pariisi Montparnasse’i linnaosas (La Ruche kunstnike koloonias – Mesipuus) väikese Eesti kunstnike kogukonna. Esimesed kunstnikud, kes Pariisi jõudsid, olid Konrad Mägi, Nikolai Triik, Erik Obermann ja skulptor Jaan Koort. Hiljem jõudsid sinna ka Ado Vabbe, Eduard Ole, Aleksander Vardi, Karl Pärsimägi, aastaid hiljem ka Adamson-Eric ja Eduard Viiralt. Kirjeldusi Eesti kunstnike elust võib lugeda Eesti kirjaniku Friedebert Tuglase reisikirjadest, kes ka seal pikemate perioodide kaupa viibis.

Nii nagu ülejäänud Euroopat, mõjutas prantsuse vaim 20. sajandi alguses tugevalt ka Eesti kirjanduslikku rühmitust Noor-Eesti.

La Ruche. Foto: Eesti Rahvusarhiiv

26. jaanuaril 1918 külastasid Eestist Asutavasse Kogusse valitud Julius Seljamaa, Jüri Vilms ja Jaan Poska Petrogradis Prantsuse suursaadik Josef Noulensit, kes lubas Eestit toetada. Noulens kinnitas oma poolehoidu Eesti iseseisvuspüüetele, rõhutades, et kui juba inglased selle poolt on, siis on Prantsuse valitsus veelgi vastutulelikum, sest demokraatlik Prantsusmaa on alati õigeid vabaduspüüdeid toetanud.

Stockholmis kohtuti Eestile poolehoiu kogumiseks ka suursaadik Eugene Thiebaut’ga.

Pariisi rahukonverents kestis jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1921. Konverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja Eesti delegatsioon võttis sellest osa vaatlejana. Eestil jäi Pariisist veel de jure tunnustus saamata, küll aga saadi palju häid kontakte ja abi.

26. septembril saabus Eestisse liitlaste sõjaliste missioonide uus üldjuht, Prantsuse brigaadikindral Ernest Etievant. Kindrali ülesandeks oli kooskõlastada Balti riikide ja liitlaste huvide kaitset alanud läbirääkimistel enamlastega.

Olukorras, kus Pariisi okupeerisid Saksa väed ning Eesti territooriumi oli okupeerinud ja annekteerinud NSV Liit, sai Eesti esindaja korralduse loovutada saatkonna võtmed Pariisi politseiprefektuurile. Saatkond läks NSV Liidu kaubandusesinduse käsutusse, kuhu ta jäi ka pärast Pariisi vabastamist. Sõja ajal oli hoone lühikest aega Saksa okupatsioonijõudude käsutuses. 1970. aastal maja lammutati ja selle asemele kerkis NSV Liidu kaubandusesinduse töötajate korterelamu.

25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 11. septembrist 1940 likvideeriti välisministeerium. Prantsuse saatkond Tallinnas suleti, kuid Prantsusmaa ei tunnustanud Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu.

Loe, kuidas välisministeerium ja Eesti saatkonnad likvideeriti, aga vabasse maailma jäid aastateks 1940–1991 Eesti riigi järjepidevust hoidma diplomaadid, ning tegevust alustas ka Vabariigi Valitsus eksiilis.

Pariisis toimus 23.08.1989 Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeva märkimiseks manifestatsioon, mille algatajad olid ikestatud rahvaste esindajad. Lippude lehvides ja plakateid kandes liikus rongkäik läbi Pariisi tänavate Seine’i jõe saarele vabadusesamba juurde.

Välisministrite Meri ja Dumas avaldus, millega taastati diplomaatilised suhted, avaldati soovi saatkondade vastastikuseks avamiseks esimesel võimalusel ning suhete arendamiseks ja koostööks majanduse, kultuuri- ja teadusküsimustes. Samuti lubas Prantsusmaa aidata Eestil kiiresti sulanduda rahvusvahelisse koostöösse, mh ühineda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga.

Diplomaatiliste suhete taastamise avaldus 30.08.1991

Prantsuse suursaadik Huntzinger A.Rüütli juures. Foto: Rahvusarhiiv

Vaata ka järgnevaid Prantsusmaa suursaadikuid Eestis:

1994–1998 Jacques Faure

1998–2002 Jean-Jacques Subrenat

2002–2006 Chantal de Ghaisne de Bourmont

2006–2009 Daniel Labrosse

2009–2013 Frédéric Billet

2013–2016 Michel Raineri

2016–2019 Claudia Delmas-Scherer

Alates 2019. aasta septembrist on Prantsusmaa suursaadik Eestis Éric Lamouroux.

Vaata ka järgnevaid Eesti suursaadikuid Prantsusmaal:

• 1998–2001 Ruth Lausma-Luik
• 2002–2006 Andres Talvik
• 2006–2010 Margus Rava
• 2010–2015 Sven Jürgenson
• 2015–2019 Alar Streimann
• 2019– ……  Clyde Kull

Eesti suurteks eesmärkideks olid muuhulgas liitumine euroalaga, millega Eesti ühines 1. jaanuaril 2011. aastal ning liitumine Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), mis sai teoks 9. detsembril 2010. aastal. Samuti süvenes sel perioodil huvi ja koostöö digiteenuste, andmekaitse ja e-valitsemise vallas.

Prantsuse peaminister F.Fillon Eestis visiidil. Eesti peaminister A. Ansip tutvustab PM Fillon’ile e-valitsuse süsteemi.

Aktiivset kultuurikoostööd ilmestavad ka 2008. aasta kevadel seoses Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisega Tours´i lossis toimunud läbi aegade suurim Eesti kaasaegse kunsti näitus Plaisirs de l’imagination, 2014. aasta detsembris Nantes’is aset leidnud Eesti kultuurifestival „eLU. Vivre l’Estonie à Nantes“, millega tutvustati Eesti kultuuri selle kõige laiemas tähenduses ning peegeldati kahe riigi loomeinimeste koostööd ja ühisloomingut. 2016. aastal olid Eesti koos Soomega Prantsusmaa ning kogu Euroopa suurima Põhjamaade kultuurifestivali „Les Boréales“ peakülaliseks. Tutvustati eesti disaini, arhitektuuri, kirjandust, muusikat, filme ja kööki.

10. aprillil avati Pariisis Orsay muuseumis Balti sümbolismi näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Näituse patroonid olid Prantsusmaa, Eesti, Läti ja Leedu presidendid, kes näituse ka pidulikult avasid. Näitus jäi avatuks 15. juulini.

Märtsis toimus Prantsuse Senatis samuti Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäevale pühendatud kõrgetasemeline ajalookonverents „Estonie, Lettonie, Lituanie: 1918-2018“, kus Eesti-poolseks peaesinejaks oli Siim Kallas.

Lisaks 2011. aastal sõlmitud Eesti ja Prantsusmaa vahelisele kaitsekoostöö kokkuleppele osaleb Prantsusmaa aktiivselt NATO missioonidel Balti riikides: Balti õhuturbes on Prantsusmaa osalenud alates 2007. aastast ning 2018. aastal toetati õhuturvet esmakordselt Eestis asuvast Ämari lennubaasist. Samuti osaleb Prantsusmaa suurendatud liitlaste kohalolekus NATO idatiival, mille raames on Prantsuse sõdurid Eestis teeninud 2017. ja 2019. aastal ning taas 2021. aastal.

Eesti liitus 2018. aasta augustis esimese riigina Prantsusmaa poolt juhitud operatsiooniga Barkhane Malis ning 2020. aastal erioperatsioonide missiooniga Takuba.

Headest kahepoolsetest suhetest räägib ka asjaolu, et Prantsusmaa kutsus Eesti 2018. aastal liituma Euroopa valmidusalgatusega.

Küberkaitse valdkonnas sõlmiti 2016.aastal tehnilise koostöö lepe, mille alusel suurendatakse infovahetust küberkaitse teemadel.

14. juulil 2019 osales Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kutsel Prantsusmaa rahvuspüha paraadil, mis oli pühendatud Euroopa kaitsekoostööle. Aastapäeva paraadist võttis osa ka Eesti kaitseväe liputoimkond.

Lisaks on president Kersti Kaljulaid Prantsusmaa kõrgemate riigiametnike kooli (ENA) Euroopa õpingute suuna patroon. Euroopa õpingute 2019. aasta lend kannab Eesti presidendi nime.

Vaata lisaks

• Strateegilise partnerluse ühisdeklaratsioon