Majandussuhted
Eesti ja Prantsusmaa kaubavahetuskäive on viimastel aastatel kasvanud ning ulatus 2018. aastal 633 mln euroni (+8% vrd 2017. a). Peamiste kaubavahetuspartnerite seas oli Prantsusmaa 2018. a 14. kohal Taani ja Norra järel ning Itaalia ees.
Kaubavahetus
Eesti-Prantsusmaa kaubavahetus 2012-2018 (mln eurot):
| Aasta | Eksport | Osakaal | Import | Osakaal | Käive | Osakaal |
| 2012 | 168.4 | 1.4% | 255.8 | 1.8% | 424.2 | 1.6% |
| 2013 | 198.1 | 1.6% | 284.9 | 2.1% | 483.1 | 1.8% |
| 2014 | 199.9 | 1.7% | 263.9 | 1.9% | 463.9 | 1.8% |
| 2015 | 221.9 | 1.9% | 222.9 | 1.7% | 444.8 | 1.8% |
| 2016 | 198.6 | 1.7% | 281.2 | 2.1% | 479.8 | 1.9% |
| 2017 | 260.5 | 2.0% | 329.1 | 2.2% | 589.6 | 2.1% |
| 2018 | 305,7 | 2,1% | 327,3 | 2,0% | 633,0 | 2,1% |
Allikas: Statistikaamet www.stat.ee
Eksport. Eesti eksport kasvas 2018. a 17% vrd 2017. a (ekspordipartnerite seas 13. koht). Väljavedu kasvas eelkõige keemiatoodete (+44 mln eurot) ja metalltoodete (+12 mln eurot) kaubagruppides. Eesti päritolu* kaupade eksport Prantsusmaale on neljal viimasel aastal olnud ca 71%.
Prantsusmaale eksporditi 2018. a peamiselt keemiatooteid (väetised, aknakitt ja pookvaha ning muud mastiksid; kosmeetika- ja jumestustooted) (25%), masinaid ja seadmeid (telefonid, elektrilised lülitusseadmed ja katkestid; puldid ja paneelid, arvutid ja nende plokid; monitorid) (18%). Veel eksporditi puittooteid (pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud puit, puidust tisleri- ja puusepatooted, puit pidevprofiiliga, vineer) (14%) ja muid tööstustooteid (puitmajad, mööbel ja sinna juurde kuuluvad lisandid) (11%).
Krediidiinfo andmetel eksportis Prantsusmaale 2017. a 542 Eesti ettevõtet. Suurimad ja tuntumad eksportijad on: Enics Eesti (trükkplaadid), Estonian Cell (paberimassi tootmine), PKC Eesti (mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine), LTH –Baas (laevad ja paatide remont), Eolane Tallinn (sideseadmete tootmine), Palmako (puitehitised), Lemeks (metsavarumine), Stoneridge Electronics (mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine), Lasita Maja (puitehitised), Baltic Agro (teravilja hulgimüük), Tiksoja Puidugrupp (mööbli tootmine), Konesko (juhtmestiku tootmine).
Import. Impordipartnerite hulgas oli Prantsusmaa 2018. a 13. kohal, import vähenes vrd 2017. a 0,3%. Prantsusmaalt imporditi peamiselt transpordivahendeid (osakaal 2018. a impordis 28%) (sõiduautod, mootorsõidukid kaubaveoks, traktorid), masinaid ja seadmeid (elektroonsed integraallülitused, masinad põllukultuuride koristamiseks, kahvellaadurid, telefonid) (20%), toidukaupu ja jooke (veinid jm alkohol) (13%) ning keemiatooteid (ravimid, kosmeetikavahendid, lõhnaõlid) (11%).
Otseinvesteeringud
Eesti Panga andmetel (31.12.2018 seisuga) oli Prantsusmaa Eesti välisinvestorite pingereas 13. kohal mahuga 390 mln eurot (osatähtsus 1,8%) (aastane muutus +8% ehk ligi 30 mln eurot). Investeeritud on peamiselt kinnisvarasse (20% investeeringutest), finants- ja kindlustustegevusse (20%), kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (19%) ning töötlevasse tööstusse (17%).
Äriregistris oli mai 2018 seisuga registreeritud 349 Prantsusmaa osalusega Eesti ettevõtet. Suurimad Prantsusmaa osalusega äriühingud Eestis on Saint-Gobain Ehitustooted (ehitustooted), Antalis (hulgimüük), OÜ Baltikit (puidutooted), Lemoine Estonia OÜ (hügieenitarbed), CMA CGM Estonia OÜ (veoste ekspedeerimine), Pernod Ricard Estonia OÜ (alkoholi hulgimüük), Servier Laboratories (reklaam), Lectra Baltic (tekstiilitööstus).
Eesti otseinvesteeringud Prantsusmaale olid sama seisuga ligi 64 mln eurot (aastane muutus +36% ehk ligi 17 mln eurot), mis moodustas 0,9% Eesti koguinvesteeringutest välisriikides (16. koht). Investeeritud on töötlevasse tööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Turism
Prantsusmaalt pärit majutatud turistide arv on jõudsalt kasvanud, kui 2014. aastal oli see ca 24 tuhat, siis 2018. aastal üle 36 tuhande. Prantsusmaa turistide osakaal Eestit külastavatest välisturistidest oli 2018. a 1,7%. Suurem osa neist peatus Tallinnas, aga populaarsemad maakonnad olid veel Tartumaa, Pärnumaa ja Saaremaa.
Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel on kasvanud Prantsusmaa residentide külastuste arv Eestis 70 tuhandelt (2016) ligi 84 tuhandeni (2018). 2018. a külastustest 66% olid mitmepäevased ja Eesti viibiti keskmiselt 6 päeva.
Samal meetodil saadud andmetel kasvas kolmel viimasel aastal Prantsusmaad külastanud Eesti residentide arv 78 tuhandelt (2016) ligi 112 tuhandeni (2018). Suurem osa külastusi oli mitmepäevased ning riigis viibiti keskmiselt 3,8 päeva.
* Päritoluriik on riik, kus kaup toodeti. Kaup, mille tootmisega on seotud kaks või enam riiki, pärineb sellest riigist, kus kaupa viimati oluliselt või majanduslikult põhjendatult töödeldi.