Kaitsekoostöö
Eesti ja Prantsusmaa vaheline kaitsekoostöö on väga tihe. Lisaks üldistele raamlepingutele ja koostööle NATO-s ja Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika vallas on Eesti ja Prantsusmaa 2011. aastal sõlminud valitsustevahelise kaitsealase koostöölepingu.
Viimastel aastatel on Eesti ja Prantsusmaa kaitse- ja julgeolekuolekualane koostöö ning samuti küberkoostöö märkimisväärselt intensiivistunud. Eesti peab Prantsusmaaga regulaarselt julgeolekupoliitilisi konsultatsioone.
- 2016. aastal teatas Prantsusmaa NATO Varssavi tippkohtumisel, et panustab liitlaste suurendatud kohalolekusse NATO idatiival (enhanced Forward Presence, eFP).
- 2017. ja 2019. aastal panustas Prantsusmaa Eestis eFP lahingugruppi, mille juhtriik on Ühendkuningriik.
- 2021. aasta märtsis tuli Prantsusmaa kaitseväe kompanii eFP raames Eestisse juba kolmandat korda ja varasema 8 kuu asemel jäädakse Eestisse terveks aastaks.
- Prantsusmaa on üks olulisemaid NATO Balti õhuturbemissiooni panustajaid. Balti õhuturbes on Prantsusmaa osalenud alates 2007. aastast ning 2018. aastal osaleti õhuturbes esimest korda Eestis asuvast Ämari lennubaasist. 2020. aastal tulid prantslased õhuturbemissiooni raames teistkordselt Ämarisse.
- Eelmistel kümnenditel on Prantsusmaa osalenud paljudes Balti riikide kaitsealase abistamise või koostööprojektides, nagu BALTSEA ja BALTRON ning on toetanud ka prantsuse keele õpet Eesti Kaitseväes. Eesti kaitsevägi on Prantsusmaalt mitmel korral hankinud varustust ja relvastust. Kaitsetööstuse valdkonnas käimasolevatest projektidest on hetkel olulisim Prantsusmaa osalemine Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi (European Defence Industrial Development Programme, EDIDP) raames loodud Eesti juhitud mehitamata maismaasõiduki iMUGS (integrated Modular Unmanned Ground System) arendamise projektis.
Eesti ja Prantsusmaa on teinud ja teevad ka täna tihedat koostööd sõjaliste missioonide ja operatsioonide raames:
- 2011-2013. aastal paiknes Eesti laevakaitsemeeskond (Vessel Protection Detachment) eri rotatsioonidega Prantsusmaa laeval EL operatsioonil ATALANTA. Koostöö EL missioonide raames suurenes veelgi 2014. aastal, kui Eesti 50-meheline kontingent panustas Kesk-Aafrika Vabariigis Banguis EUFOR RCA koosseisus.
- 2015. aasta Pariisi terrorirünnakute järgselt EL Lissaboni leppe artikkel 42.7 alusel esitatud Prantsusmaa abipalve peale suurendas Eesti oma osalust EUTM Mali missioonis.
Tänane operatsioonide alane koostöö leiab aset peamiselt Malis, kus 2018. aasta augustis liitus Eesti esimese riigina Prantsusmaa poolt juhitud operatsiooniga Barkhane. Eesti 49-meheline kontingent täidab operatsiooni Barkhane raames peamiselt väekaitse ülesandeid. Alates 2020. aasta suvest alustas Eesti kaitseväe erioperatsioonide üksus panustamist terrorismivastasele operatsioonile Barkhane alluvas erioperatsioonide sihtüksuses Task Force Takuba. Lisaks osalevad Prantsusmaa ja Eesti Malis nii ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA kui ka EL väljaõppemissioonil (EUTM).
Headest kahepoolsetest suhetest räägib ka asjaolu, et Eesti kutsuti 2018. aastal ainsa Kesk- ja Ida-Euroopa riigina liituma Euroopa valmidusalgatusega (European Intervention Initiative, EI2). EI2 raames toimuvad regulaarsed poliitilised ja sõjalised konsultatsioonid ning osaletakse koos mitmes töögrupis.
Tihe koostöö käib ka küberkaitse valdkonnas. Seda ilmestab kõige paremini 2016. a sõlmitud küberkaitsealase tehnilise koostöö lepe, mille alusel suurendatakse infovahetust küberkaitse teemadel. Sarnase leppe on Prantsusmaa sõlminud lisaks Eestile vaid USA ja Suurbritanniaga.
Teadusasutuste ja väikeettevõtete vahelise koostöö suurendamiseks sõlmiti 2018. a vastastikuse koostöö raamleping Eesti Kaitsetööstuse Liidu ja Prantsuse Bretagne’i piirkonnas asuva Pôle d’Excellence Cyber vahel.