28. oktoober 2020 
Tuginedes ajaloolistele sidemetele, mis ühendavad neid riike ja innustavad veelgi arendama nende suhteid, mis rajanevad sõprusel, ühistel väärtustel ja ühisel kuulumisel Euroopa Liitu, soovivad Eesti ja Prantsusmaa luua oma suhetele uue ja ambitsioonika raamistiku.
Seda silmas pidades, samal ajal kui Eesti ja Prantsusmaa tähistavad peagi oma diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva, on kaks riiki otsustanud luua kahepoolse strateegilise partnerluse.
Selles kontekstis, eesmärgiga arendada uusi koostöövõimalusi, kavatsevad Eesti ja Prantsusmaa:
1. ELi ja rahvusvaheline koostöö
Töötada koos tugevama, ohutuma, rohkem ühinenud ja suveräänsema Euroopa nimel, intensiivistades oma koostööd, teabevahetust ja konsultatsioone, et edendada ühiseid seisukohti olulistel teemadel, sealhulgas eelseisva Euroopa tuleviku teemalise konverentsi raames.
Taaskinnitada ühist soovi järgida reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja mitmepoolsust, edendada ja tugevdada oma tihedat koostööd ELis, NATOs, ÜROs, WTOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
Edendada ja kaitsta ELi väärtuseid, põhimõtteid ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas seoses demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja territoriaalse terviklikkusega, suhetes kolmandate riikidega ja mitmepoolsetel foorumitel.
Jätkata tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, teavitada ja konsulteerida riiklike sanktsioonide poliitika teemal ning ELi, ÜRO, NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide operatsioonidesse ja missioonidesse panuse andmise teemal.
Jätkata tööd idapartnerluse raames demokraatia, õitsengu ja stabiilsuse nimel ELi naabruses. Pühenduda suhete tasakaalustatud arengule ELi ida- ja lõunapoolsete naabritega, pöörates eritähelepanu idapartnerlusele ja Vahemere Liidule.
Toetada Lääne-Balkani Euroopa väljavaadet, tuginedes tõhustatud laienemismetoodikale.
2. Julgeolek ja kaitse
Tugevdada strateegilist poliitilist ja sõjalist koostööd nii kahepoolsel kui ka mitmepoolsel tasandil.
Töötada jätkuvalt koos, et tugevdada heidutusjõudu ja kollektiivset kaitset. Lähedaste liitlastena NATOs taaskinnitada Atlandi-ülese sideme olulisust ja Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgimist.
Jätkata koostööd tugeva, vastupidava ja tõhusa Euroopa Liidu nimel, mis suudab ja soovib tegutseda julgeoleku tagajana ÜJKP missioonide ja operatsioonide kaudu, ning avaldada toetust ELi võimekuse arendamise projektidele, et tugevdada Euroopa kaitset ja ELi võimet vajaduse korral tegutseda iseseisvalt, võimaluse korral koos partneritega, sealhulgas näidates üles meie valmisolekut töötada koos Euroopa ja Atlandi-ülese julgeoleku nimel.
Tugevdada ELi reaktsiooni terrorismiohule; aidata kaasa radikaliseerumisvastasele võitlusele, eriti küberruumis.
Taaskinnitada Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 222 esitatud vastastikuse abi klauslite tähtsust.
Tugevdada oma suurepärast operatiivkoostööd, et tagada rahu ja julgeolek, andes panuse rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ja missioonidesse Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas, ning korrata üle oma soovi sellise tegevusega jätkata, eriti NATO liitlaste suurendatud kohaloleku, Barkhane operatsiooni ja Takuba rakkerühma raames.
Arendada ühist strateegilist kultuuri Euroopa sekkumisalgatuse (EI2) raames ning täiendades NATO, ÜRO ja ELi jõupingutusi julgeolekuohtudele reageerimisel Euroopas ja väljaspool Euroopat.
Teha jätkuvalt koostööd asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, et tugevdada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korda, võidelda massihävitusrelvade leviku vastu ning edendada desarmeerimise ja relvastuskontrolli jõupingutusi, millel on otsene mõju Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule.
3. Majanduskoostöö
Töötada koos praegusele COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisile reageerides nii kahepoolsel kui ka Euroopa tasandil, toetades kiiret ja tõhusat taaskäivitamise kava ja mitmeaastase finantsraamistiku rakendamist.
Keskenduda innovatiivsetele sektoritele, eelkõige neile, mis aitavad kaasa digi- ja rohepöördele ning meie kodanike ohutusele ja julgeolekule, eelkõige tervishoiusektoris.
Toetada edasist majandus- ja rahaliidu süvendamist. Sel eesmärgil töötada pangaliidu lõpliku väljakujundamise ja kapitaliturgude liidu ülesehitamise nimel. Lisaks edendada euroala tugevdamist ja jätkata esimesel võimalusel arutelusid kõigil seotud teemadel.
Toetada jätkuvalt ELi pühendumist ambitsioonikale ja tasakaalustatud vabakaubandustegevusele, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon, samal ajal kaitstes end ebaausate tavade ja kuritarvituste eest ning tagades vastastikkuse. Eesti ja Prantsusmaa töötavad ka selle nimel, et edendada suuremat sidusust ELi kaubanduspoliitika ja tema kestliku arengu eesmärkide vahel.
4. Digimajandus ja küberturvalisus
Aidata kaasa digitaalse ühtse turu konsolideerimisele (Euroopa elektroonilise side seadustik, platvormide reguleerimine, isikustamata andmete vaba liikumine ELi sees, autoriõiguse kohandamine digiajastuga, digimajanduse maksustamine, Euroopa digitaalne identiteet).
Toetada OECD-s peetavaid läbirääkimisi, mille eesmärk on reageerida majanduse digiteerimisest tulenevatele fiskaalsetele probleemidele, ning, kokkuleppe puudumisel 2020. aasta lõpuks, kiiret ettepanekut Euroopa tasandil.
Julgustada kontakte Prantsuse ja Eesti digitehnoloogia ettevõtete, eelkõige idufirmade ja nende katusorganisatsioonide vahel, mis tooks kaasa koostöö Euroopa turgudel ja mujal.
Tugevdada investeeringuid, et toetada innovatsiooni, mis on seotud eelkõige juhtivate ja tipptasemel tehnoloogiatega, mille on välja töötanud ELi äriühingud.
Korraldada õppekäike ja külastusi Eesti ja Prantsusmaa vahel ning jagada tehnoloogilisi lahendusi, samuti teadmisi ja teavet avaliku sektori infosüsteemide ja platvormide kohta.
Koordineerida ja konsulteerida ELi poliitika ja algatuste teemal, pidades silmas 2020. aastal allkirjastatud ühisavaldust küberturvalisusega seotud koostöö kohta.
Pühenduda tihedale koostööle, et tagada küberruumi turvalisus ja stabiilsus nii piirkondlikult kui ka üleilmselt.
Tugevdada suutlikkust ja koostööd, et kaitsta meie demokraatiaid desinformatsioonikampaaniate, küberrünnakute, mõjuoperatsioonide ja valimistesse sekkumise eest. Jagada ekspertteadmisi ja parimaid tavasid, et tulla toime teabega manipuleerimisega.
5. Kliima ja keskkond
Taaskinnitada Pariisi kokkuleppe ja järgmisel kliimamuutuste konverentsil peetavate edukate läbirääkimiste tähtsust.
Toetada Euroopa Liidu juhtrolli kliimamuutuste leevendamisel ja rohelisele energiale üleminekul.
Toetada 2030. aasta tõhustatud kliimaeesmärke ja 2050. aastaks seatud kogu ELi hõlmava kliimaneutraalsuse eesmärki, tagades samal ajal õiglase ülemineku, ning edendada üleilmset keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikat rahvusvahelise koostöö ja ELi kliimadiplomaatia kaudu, sealhulgas süsinikdioksiidi piirimehhanismi loomise kaudu, püüdes lahendada süsinikdioksiidi lekke probleemi, et kaitsta ELi tööstuse konkurentsivõimet.
Edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja piisavaid reguleerivaid raamistikke nii energiatootmisel kui ka -transpordil ning töötada koos, et parandada Euroopa kõige haavatavamate piirkondade kliimamuutustele vastupanu võimet.
Püüda teha koostööd elurikkuse, ringmajanduse, keskkonnahoidlike tehnoloogiate, digitehnoloogiate ja -lahenduste, keskkonnaandmete ja innovatsiooni ning polaaralade keskkonnakaitse vallas.
Edendada keskkonnaalast haridust ja oskuste arendamist tulevaste tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
6. Haridus ja teadus
Edendada mitmekeelsust ja koostööd keeleõppe puhul ning tõhustada koostööd prantsuse keele õpetajate koolitusprogrammide vallas.
Toetada liikuvust ja koostööd koolide ja ülikoolide vahel, rakendades ELi ja kahepoolseid programme, eelkõige Euroopa ülikoolide algatuse kaudu.
Julgustada koostööd digihariduse valdkonnas, et jagada parimaid tavasid, kogemusi ja tehnoloogilisi lahendusi.
Süvendada kontakte ja partnerlusi ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste vahel, et edendada teadusuuringuid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.
Arendada koostööd kosmosetehnoloogia valdkonnas, jagades teadmisi ja ühisprojekte, pannes rõhku rakenduste arengule, samuti kosmose küberturvalisusele ning strateegiliste varade ja programmide kaitsele.
7. Kultuur
Julgustada koostööd kahe riigi ühise liikmesuse kaudu Rahvusvahelises Frankofoonia Organisatsioonis.
Toetada mitmekeelsust Euroopa Liidu institutsioonides ja erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides.
Edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning süvendada kvaliteetset ja aktiivset koostööd, mis hõlmab kõiki kaasaegse kultuuri, kultuuripärandi ja spordi valdkondi. Tugevdada liikuvust ja otseseid ametialaseid kontakte kunstiliste loojate ja kultuuriasutuste vahel ning edendada koostööd rahvusvaheliste festivalide ja kunstnike külastuste, kultuuri- ja loomemajanduse, kultuuri ekspordi ja kultuuriturismi ning innovatiivsete ja digilahenduste kasutamise kaudu.
Kaasata kõik asjaomased partnerid riigi ja piirkondlikul tasandil ning otsida ühiseid koostööhuve Balti riikide ja Põhjamaadega.
Tugevdada koostööd kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate ELi ja Euroopa ning rahvusvaheliste institutsioonide raames.
Julgustada kultuuritegevust, mille eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ning suurendada loovust ja suurema osa elanikkonna, eriti noorte juurdepääsu kultuurile.
8. Arengukoostöö
Suurendada ühistegevust arengukoostöö valdkonnas.
Tõhustada koostööd digiteerimise, sealhulgas e-valitsuse, e-ID, e-hariduse, e-tervise ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas ja teistes geograafilistes piirkondades.
Suurendada koostööd idufirmade ökosüsteemi ja häkatonide valdkonnas Aafrikas.
Teha kindlaks koostöövõimalused, et toetada reforme, tõhustada õigusriiki ja suurendada idapartnerluse riikide vastupidavust.
Arendada ühisprojekte humanitaarabi ja arengukoostöö valdkonnas.
Alla kirjutatud 28. oktoobril 2020 Pariisis kahes eksemplaris eesti ja prantsuse keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Eesti Vabariigi peaminister Prantsuse Vabariigi president
Jüri RATAS Emmanuel MACRON
